Achilleus

Eesmärgiks on ideaalne asend. Hobune peab tooma tagajalad rohkem oma raskuskeskme alla, et parandada tasakaalu ja kandevõimet. Hobuse koondamine lisab hobusele kergust ja rühti. See on täiuslik asend, ükskõik millise ratsakunsti osaga on tegemist.

Koondamata hobune - Tagajalad kanduvad liikumise käigus hobuse taha ja enamik raskusest langeb esijalgadele.

Koondatud hobune - Ideaalne tasakaal saavutatakse, kui tagajalad kannavad eelnevast suuremat osa hobuse osa raskusest.

„Spordialad“

Aeglane, väga koondatud ja kõrge traav, mis annab hobusele peaaegu majesteetliku graatsia.

J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“

Piaffee on tugevalt koondatud, rõhutatud rütmiga ja kõrge diagonaalne liikumine, mis jätab mulje, et hobune püsib ühel kohal. See efektne element nõuab peent tasakaalu suure koondatusse astme ja elava impulsi vahel. Suuremat osa hobuse keharaskusest ja rastaniku kaalust kannavad hobuse tagajalad ning tagaots on kergelt madalamale laskunud. Lubatud nähtav liikumine 1-2 kabjajälje võrra.

J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“

See sujuv üleminek taandamiselt edasiliikumisele ja jälle taandamisele. Alustades korrektsest peatumisest, jalad paaridena kõrvuti, taandab hobune regulaarsete kahetaktiliste sammudega (diagonaalsed jalad asutavad korraga) ning siis astub neljataktilises sammus edasi, alustades sama tagajalgaga, mis viimasena tagasi astus. Järgmisel taandamisel asutavad ühel tagasi ees- ja tagajalg, mis eesppol.

J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“

Nagu nimigi ütleb, liigub hobune ringil, kuid esiots liigub ümber tagaotsa, nii et sisemine tagajalg jääb paigale pöörde keskpunktis. Niimoodi joonistuvad esijalad suure ringi, tagajalad aga palju väiksema. Seda võib teha sammus, galopis ja piaffeel.

J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“

Hobune vahetab juhtivat esi- ja tagajalga õhus seeriana igal sammul.

J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“

Lihtsalt öeldes on jalavahetus juhtiva esi- ja tagajala vahetus õhus. Näiteks, kui hobune teeb galoppi paremast jalast, on kabjalöökide järjest selline: vasak tagajalg, vasak esijalg ja parem tagajalg koos, parem esijalg ning siis põgus lennufaas. Et teha jalavahetust galopilt, peab hobune nüüd viima keharaskuse paremale tagajalale, millele järgnevad parem esijalg. Nüüd liigub hobune vasakust jalast. Koolisõidu olulist elementi jalavahetust kasutavad ka show hunter’id ja ka takistussõiduhobused vahetavad jalga suunamuutustel hüpete vahel.

J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“

Küljendamine sarnaneb traaversi ja renversiga selle poolest, et hobune liigub edasi ja küljele ning painde suunas, kuid seda liikumist sooritatakse ilma raja (seina) abita ning paine ümber ratsaniku sääre on kerge. Hobune liigub diagonaalselt painde suunas ja välimised jalad asutavad sisemiste jalgadega risti.

J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“

Renvers on põhimõtteliselt sama harjutus mis tarvers, kuid vastupidise paindega. Hobuse tagaots on rajal, esiots aga liigub rajast seespool, nii sisemine tagajalg (painde suhtes välimine) liigub välimise (painde suhtes sisemine) esijala jäljes. Hobune renversi puhul painutatud ümber ratsaniku välimise ääre.

J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune"

Nii traaversis kui renversis liigub hobune mööda rada, keha külgasendis, vaade liikumise suunas. Traversis jääb hobune esiots rajale, tagaots aga sisse lükatud, nii et hobune liigub neljas jäljes. Keha on raja suhtes umbes 30-kraadise nurga all ja välimine tagajalg liigub sisemise esijala jäljes. Paine on liikumise suunas ja pea vaatab otse piki rada.

J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“

Kui sooritakse õlad sees liikumist, on hobuse esiots umbes pool sammu seespool tagumise jala jälge, hobune on painutatud ümber ratsaniku sisemise sääre ja vaade on liikumise suunast eemale, ringi keskosa poole. Painde nurk ei tohiks ületada 30 kraadi. Paine on liikumise suunal vastupidine.

J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“

Külgliikumiste puhul on hobune kergelt külje suunas painutatud ning esi ja tagajalad liiguvad mööda eraldi rada. Külgliikumised julgustavad hobust mõjutusvahenditele tundlikumalt reageerima ning tugevdavad tagajalgu ja muudavad need nõtkemaks. Külgliikumiste hulka kuulub liikumine õlad sees, traavers, renvers ja küljendamine.

J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“

Koolisõiduprogramm (skeem) koosneb etteantud järjestuses liikumiste seeriast, mida sooritakse eri allüüridele.

J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“

Eesmärgiks on ideaalne asend. Hobune peab tooma tagajalad rohkem oma raskuskeskme alla, et parandada tasakaalu ja kandevõimet. Hobuse koondamine lisab hobusele kergust ja rühti. See on täiuslik asend, ükskõik millise ratsakunsti osaga on tegemist.

"Spordialad"

Koolisõiduprogramm (skeem) koosneb etteantud järjestuses liikumiste seeriast, mida sooritakse eri allüüridele.

J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“