Achilleus

„Hobune on seda võrd kaunis… mitte keegi ei väsi teada imetlemast, kui ta end kogu oma toreduses näitab“

Xenophon, Kreeka ajaloolane (u 430-365 aastat e. Kr)

Koolisõit on ühteaegu nii kunst kui spordiala ning süstemaatiline vahend rastaniku ja hobuse arendamiseks. Prantsuse ratsutamisekunsti meister Francios Baucher nimetas koolisõitu kunagi „ratsutamiseks toatuhvlites“ ja seda võib tõepoolsest ratsutamises peensuse tipuks pidada. Harjutused, mis keskenduvad hobuse allüüridele ja hoiakule ning kuhu kuuluvad erilised liikumised, on mõeldud arendama hobuse tasakaalu ja nõtkust ning panema ta rastaniku kõige peenematele signaalidele tundlikult reageerima.

Koolisõidu ajalugu

Koolisõiduvõistlusel hinnatakse hobuse allumist ratsutaja kõigile käsklustele ja liigutuste puhtus. Just need sihid olid Xenophonil silmade ee, kui ta kirjutas umbes 400 a eKr esimese teadoleva ratsutamisõpiku. Ta kirjutas selle Kreeka ratsaväele, kelle elu sõltus sellest, kui kiiresti nende neljajalgsed reageerisid lahingus. Keskajal kadus kogu dressuur rüütli soomusrüü raskuse alla. Tulirelvade võidukäiguga muutus ratsaduell taas kiireks ja akrobaatiliseks, ratsakunst jõudis tippu 18. sajandil. Koolisõit raputas end sõjanduslikust minevikust lahti suhteliselt hiljaaegu, mil mootorsõidukid hakkasid asendama hobuseid. Ratsutamine sai olümpiaala 1912 ja areng jätkub. Rahvusvaheline Ratsutamise Föderatsioon (International Equestrian Federotion, FEI) viib läbi rohkesti suurvõistlusi, mis köidavad selle asjatundjaid üle kogu maailma.

Tuntumad koolisõitjad, ala arendajad ja ratsakoolid

Koolisõitjad ja arendajad

Koolisõit paraolümpiamängudel

Paraolümpial oli  kavvas 1984 aastal New York/Stoke Mandeville

J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“
„Sport: Täielik illustreeritud käsiraamat“

Ratsutamisest sai paraolümpia osa 1996. aastal Atlantas. Võistelda saavad kõik füüsilise ning nägemispuudega sportlased. Võistlusalad on jaotatud nende funktsionaalsete omaduste järgi. Võistlejad saavad võistelda koolisõidus, ettemääratud elementidega sõidus ning vabastiilis sõidus muusika saatel. Samuti on võimalik võistelda ka meeskonnana, milles on 3 kuni 4 liiget. Sõitjaid hinnatakse nende ratsutamisoskuse järgi ning nad võivad kasutada abivahendeid nagu koolisõidu piitsa, kummilinti ning teisi vahendeid.